MITTETULUNDUSÜHINGU EESTI KARDIOLOOGIDE SELTS PÕHIKIRI

1. Mittetulundusühingu nimi on Eesti Kardioloogide Selts (lühendatult ja edaspidi nimetatud – EKS), inglise keeles: Estonian Society of Cardiology.

2. EKS asukohaks on Tallinn

3. EKS tegevus, eesmärk ja vara
3.1. EKS on 1963. aastal asutatud Eesti kardioloogide ja teiste kardioloogiaalaste teadusliku, praktilise – pedagoogilise tööga seotud arstide ühendus, mis kaitseb ja esindab oma liikmete õigusi ja huve riigi- ja kohaliku omavalitsuse organites. EKS tegevust teostavad töögrupid, töörühmad ja üksikliikmed.
3.2. EKS eesmärgid:
3.2.1. südame-veresoonkonnahaiguste diagnostika-, ravi- ja profülaktika teooria ja praktika edendamine, sh koolituste läbiviimine;
3.2.2. seltsi liikmete erialase kvalifikatsiooni tõstmine, osalemine erialase pädevushindamise nõuete koostamisel ja pädevushindamise läbiviimisel;
3.2.3. oluliste tervishoiupoliitiliste probleemide tõstatamine ning osalemine seadusloomes ning tervishoiukorralduses riiklikul ja omavalitsuste tasandil;
3.2.4. koostöö arendamine Euroopa Kardioloogide Seltsiga ja teiste riikide kardioloogide organisatsioonidega;
3.2.5. koostöö arendamine teiste erialaseltsidega ja organisatsioonidega p 3.2.1. – p 3.2.3. toodud eesmärkide saavutamiseks.
3.3. EKS vara
3.3.1. EKS vara moodustub:
3.3.1.1. liikmemaksudest;
3.3.1.2. annetustest ja toetustest;
3.3.1.3. tuludest ürituste korraldamisel;
3.3.1.4. muudest laekumistest.

4. EKS liikmeskond, liikmeks vastuvõtmise, väljaastumise ja väljaarvamise tingimused ja kord:
4.1. EKS kuulumise eelduseks on Põhikirjas toodud eesmärkide ja tegevussuundade tunnustamine ja järgimine.
4.2. EKS liikmeskond koosneb liikmetest, kes jagunevad tegevliikmeteks, auliikmeteks ja toetajaliikmeteks.
4.3. EKS au- ja tegevliikmeteks võivad olla kõik arstid, kelle töö on seotud või on olnud seotud kardioloogia teaduslike, pedagoogiliste või praktiliste aspektidega.
4.4. EKS liikmeks vastuvõtmise otsustab EKS juhatus soovija kirjaliku avalduse alusel, tegevliikmeks astumise avaldusele peab olema lisatud kahe (2) liikme (tegev- või auliikme) soovitus.
4.5. Kui EKS juhatus keeldub taotlejat liikmeks vastu võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek.
4.6. Juhatus korraldab EKS-i liikmete arvestuse.
4.7. Liikmelisust EKS ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Füüsilisest isikust liikme surma või juriidilisest isikust liikme lõppemise korral tema liikmelisus EKS-s lõpeb.
4.8. EKS liikmel on õigus avalduse alusel EKS-st välja astuda.
4.9. Liikme võib EKS-st välja arvata juhatuse otsusega põhikirjasätete täitmata jätmise või ühingu olulisel määral kahjustamise tõttu või liikmemaksu tasumata jätmisel kahe järjestikuse aasta jooksul.
4.10. EKS välja arvatud liikmele tuleb tema ühingust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada.
4.11. Kui liikme väljaarvamise otsustab EKS juhatus, võib liige nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt.
4.12. Isikul, kelle liikmelisus EKS on lõppenud, ei ole õigusi ühingu varale.
4.13. EKS auliikmeks valitakse EKS juhatuse ettepanekul üldkoosoleku 2/3 häälteenamusega isikuid, kellel on erilisi teeneid Eesti kardioloogia ja tervishoiu edendamisel või EKS tegevusele kaasaaitamisel.
4.14. EKS toetajaliikmeks arvatakse juhatuse otsusel füüsilised või juriidilised isikud, kelle tegevus on suunatud kardioloogia või tervishoiu edendamisele, EKS tegevusele kaasaaitamisele.

5. EKS tegevliikmetel ja auliikmetel on õigus:
5.1. osa võtta EKS tegevusest vastavalt põhikirjas toodud eesmärgile;
5.2. valida EKS juhtorganeid ning olla valitud EKS juhatusse;
5.3. esitada EKS organitele ettepanekuid, teha arupärimisi nende tegevuse kohta, tutvuda EKS tegevust puudutava dokumentatsiooniga;
5.4. taotleda EKS kaitset ja toetust kutsetöös.

6. EKS liikmed on kohustatud:
6.1. täitma põhikirja sätteid ja juhtorganite otsuseid;
6.2. aitama kaasa põhikirjaliste ülesannete täitmisele;
6.3. suhtuma heaperemehelikult EKS varasse;
6.4. järgima erialases töös, seltsi tegevuses ning omavahelises suhtlemises Euroopa Kardioloogide Seltsi eetikakoodeksit ja teisi üldtunnustatud arstlikke eetikaprintsiipe;
6.5. EKS tegevliikmed ja toetajaliikmed on kohustatud tasuma iga-aastast liikmemaksu, mille suuruse määrab EKS üldkoosolek.

7. EKS juhtimine ja struktuur
7.1. EKS Üldkoosolek
7.1.1. EKS kõrgeimaks organiks on selle liikmete üldkoosolek. Üldkoosolekul võivad osaleda kõik EKS liikmed, hääleõiguslikud on tegevliikmed ja auliikmed.
7.1.2. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides EKS juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või EKS muu organi pädevusse.
7.1.3. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
7.1.3.1. põhikirja muutmine;
7.1.3.2. juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine, revisjoni (revidendi) ja audiitorkontrolli määramine;
7.1.3.3. volinike valimine ja tagasikutsumine;
7.1.3.4. juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses EKS esindaja määramine;
7.1.3.5. EKS eelarve, liikmemaksu suuruse ja majandusaasta aruande kinnitamine;
7.1.3.6. EKS lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine;
7.1.3.7. EKS tegevuse üldsuundade kinnitamine;
7.1.3.8. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse;
7.1.3.9. punktides 7.1.3.1.–7.1.3.7. nimetatud küsimuste otsustamist ei tohi põhikirjaga anda juhatuse või muu organi pädevusse.
7.2. EKS üldkoosoleku kokkukutsumise tingimused ja kord
7.2.1. EKS üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt üks kord aastas.
7.2.2. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad.
7.2.3. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 EKS liikmetest.
7.2.4. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut põhikirja punktis 7.2.3. nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
7.2.5. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab kirjalikult ette teatama vähemalt 14 päeva.
7.2.6. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord.
7.2.7. Liikmed võivad vajadusel nõuda muudatusettepanekuid üldkoosoleku päevakorda kuni 7 päeva jooksul üldkoosoleku teate saamisest, lõpliku päevakorraga üldkoosoleku kutse esitatakse p 7.2.5. näidatud etteteatamistähtajaga.
7.2.8. Üldkoosolekut juhatab EKS president. Juhul, kui president ei saa üldkoosolekust osa võtta, siis juhatab üldkoosolekut mõni teine juhatuse liige.
7.2.9. Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
7.2.10. Kui üldkoosolek ei ole kvooruminõude mittetäitmise korral pädev otsuseid vastu võtma, siis kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga ja uus koosolek on pädev otsuseid vastu võtma sõltumata osalejate arvust.
7.2.11. Üldkoosolekul mitteosalevad tegev- ja auliikmed võivad lihtkirjaliku volikirja alusel delegeerida teist EKS tegev- või auliiget enda eest hääletama, üheks konkreetseks üldkoosolekuks mõeldud volikiri tuleb esitada enne koosoleku algust juhatusele, volikirjad arhiveeritakse.
7.3. EKS üldkoosolekuotsuste vastuvõtmise kord
7.3.1. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud üle ⅓ (üks kolmandik) liikmetest.
7.3.2. Üldkoosoleku otsused võetakse vastu lihthääleenamusega.
7.3.3. Põhikirja muutmiseks ja EKS lõpetamiseks peab selle poolt hääletama 2/3 üldkoosolekul osalenutest.
7.3.4. Põhikirjas ettenähtud mittetulundusühingu eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek. Muutmist otsustanud üldkoosolekul mitteosalenud liikme nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.
7.3.5. Üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.

8. EKS juhatus
8.1. EKS-l on juhatus, mis seda juhib ja esindab.
8.2. Juhatusse kuulub 7 liiget: president, sekretär, laekur ja neli juhatuse liiget. Sekretäril on üldjuhul õigus olla valitud järgmiseks EKS presidendiks. Juhatus teeb üldkoosolekule esildise sekretäri presidendiks valimiseks.
8.3. EKS finantsdokumente allkirjastab ja teostab tehinguid president või eelnevalt kooskõlastatud eelarve piires laekur ainuisikuliselt.
8.4. Juhatus valitakse 3 (kolmeks) aastaks.
8.5. Juhatuse koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele.
8.6. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest.
8.7. Juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on nõutav juhatuse koosolekul osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamus, häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks presidendi hääl.
8.8. Juhatuse ülesanneteks on:
8.8.1. viia ellu üldkoosoleku otsuseid;
8.8.2. esitada üldkoosolekule aruanne EKS tegevuse kohta tema tegevusperioodil;
8.8.3. EKS töö juhtimine üldkoosolekute vahelistel perioodidel;
8.8.4. üldkoosoleku, erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumine;
8.8.5. EKS kirjutiste ettevalmistamine avaldamiseks;
8.8.6. EKS esindamine riigi- ja kohaliku omavalitsuse organites ja muudes institutsioonides;
8.8.7. lepingute ja kokkulepete sõlmimine EKS nimel;
8.8.8. osavõtt arstide pädevushindamisest ja täiendõppe organiseerimisest;
8.8.9. kandidaatide esitamine autasustamiseks ja aunimetuste omistamiseks;
8.8.10. stipendiumide, toetuste ja preemiate määramine;
8.8.11. töögruppide loomise või lõpetamise ettepaneku tegemine üldkoosolekule;
8.8.12. töörühmade loomine;
8.8.13. EKSi sümboolika kasutamise eelnev kooskõlastamine;
8.8.14. ajakohase huvide konfliktide vältimise ja eetika printsiipide järgimise poliitikate väljatöötamise korraldamine ning elluviimine EKS-s;
8.8.15. muude seaduses ja põhikirjas sätestatud ülesannete täitmine.

9. Töögrupid ja töörühmad
9.1. Töögrupid on erialasiseste kitsamate valdkondade spetsialistide alalised organid, mille eesmärgiks on oma valdkonna arendamine.
9.2. Uue töögrupi loomisotsuse ja olemasoleva töögrupi tegevuse lõpetamise otsuse kinnitab üldkoosolek juhatuse ettepanekul.
9.3. Töögrupi tegevust juhib töögrupi juht, kes valitakse töögrupi liikmete poolt lihthäälteenamusega vähemalt kord nelja aasta jooksul. Üks isik võib olla valitud samaaegselt vaid ühe töögrupi juhiks.
9.4. Töögrupi juht korraldab grupisisese töökorralduse, peab arvestust liikmete kohta ja esitab tegevusaruande koos järgneva aasta tööplaaniga iga aasta järel üldkoosolekule.
9.5. Töörühmad on ajutised erand- ja abistavateks juhtudeks juhatuse poolt moodustatavad ja lõpetatavad organid.

10. Juhatuse ja revidendi valimine
10.1. Valimistel valitakse juhatuse liikmed ja revident. Kandidaadid nimetatud ametikohtadele esitatakse kirjalikult seltsi tegevliikmete poolt juhatusele vähemalt 30 päeva enne valimisi.
10.2. Kandidaadiks võib üles seada EKS tegev- ja auliikmeid. Üks isik saab kandideerida vaid ühele ametikohale korraga, kusjuures hiljemalt 14 päeva enne koosolekut peab ta olema kirjalikult teavitanud juhatust vastavale ametikohale kandideerimise nõusolekust. Nõusoleku andmisega kinnitab kandidaat, et tal on muuhulgas piisavalt aega ja soovi osaleda valituks osalemise järel aktiivselt juhatuse töös.
10.3. Juhatuse liikmed ja revident valitakse kolmeks aastaks ning nad võivad olla valitud maksimaalselt kolmeks valimisperioodiks (kolmeks ametiajaks) järjest.
10.4. Vajadusel võib üldkoosolek valida presidendi ilma sekretäri vaheastmeta.
10.5. Hääletusprotseduuri juhatab juhatuse sekretär.
10.6. Juhatuse liikmed ja revidendi valib üldkoosolek lihthäälteenamusega salajasel hääletusel. Presidendi surma korral või juhul, kui ta ei ole võimeline oma funktsioone jätkama haiguse või muul analoogilisel põhjusel, võtab presidendi ülesanded üle sekretär. Kui nimetatud põhjustel pole võimelised oma tööülesandeid täitma laekur või sekretär, valitakse uus kohusetäitja nende asemele juhatuse liikmete hulgast juhatuse koosolekul lihthäälteenamusega.

11. Järelevalve
11.1. Üldkoosolek teostab järelevalvet teiste organite tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli.
11.2. Revisjoni läbiviimiseks valitakse revident käesolevas põhikirjas sätestatud tingimustel ja korras. Revidendiks või audiitoriks ei või olla mittetulundusühingu juhatuse liige ega raamatupidaja.
11.3. Juhatuse ja muu organi liikmed peavad võimaldama revidendil või audiitoril tutvuda kõigi revisjoni või audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet.
11.4. Revident hindab revisjoni käigus muuhulgas ka juhatuse poolt välja töötatud huvide konfliktide vältimise ja eetikaprintsiipide jälgimise poliitikate elluviimist ning esitab oma hinnangu üldkogule koos revisjoni aruandega;
11.5. Revident või audiitorid koostavad revisjoni tulemuste kohta aruande, mille esitavad üldkoosolekule.

12. EKS lõpetamine
12.1. EKS lõpetatakse liikmete arvu vähenemisel alla kahe või muudel seaduses sätestatud alustel.
12.2. EKS lõpetamise võib otsustada üldkoosoleku otsusega. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmetest.
12.3. EKS lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
12.4. EKS likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui üldkoosoleku otsusega ei otsustata teisiti.
12.5. EKS tegevuse lõpetamisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist üle allesjäänud vara tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja kantud ühingule või muus lepinguriigis asutatud tulumaksusoodustusega ühingule, mis ei ole vastusolus TuMS § 11 lg-s 2 ja 4 toodud tingimustega või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
12.6. Kui likvideeritava EKS varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse.
12.7. Kui EKS on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, hiljemalt 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest esitama kohtule EKS pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha EKS eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud EKS-ile hüvitama pärast maksejõuetuse ilmnemist EKS poolt tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.

Põhikirja käesolev redaktsioon on kinnitatud EKS üldkogul 28. novembril 2014. a.

EKS president Margus Viigimaa